KOKKUVÕTE

Sellel aatal õppiseme me geograafias loodusvööndeid. Me saime teade mis need on, millised on nende iseloomulikud tunnused, mis tingimustes need tekivad ja väga palju muud. Minule pakkus kõige rohkem huvi vihmamets, sest sealne keskkond on väga värvikirev. Vihmametsas on taimed kordades suuremad ja värvilisemad, kui Eestis ja seal on palju rohkem loomi ka.

Mulle väga meeldis seda õpimappi koostada, sest see oli uus kogemus. Me õppisime ennast teistmoodi väljendama ja tegema tööd uues keskkonnas. Ma arvan, et ma sain tööga hästi hakkama, sest tänu sellele õpimapile jäid mul asjad paremini meelde.

Vihmametsade loomad

Töö koostas Kaidy T.

Savann & Vihmamets

Savann & vihmamets on töö mille koostasin koos Angela P. Kahoot keskonnnas. Kahoot on õpikeskond, kuhu saab moodustada erinevaid viktoriine ja siis hiljem neid lahendada. Töös Savann & vihmamets on erinevad küsimused savanni ja vihmametsa kohta. Mulle endale meeldis seda testi koostada, sest see oli üpriski lihtne.

Vahemeremaade taimestik

http://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/

Rohtlad

http://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/

Metsandus ja põllumajandusmaa osakaal Euroopas parasvöötme metsavööndis

https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/fields/2097.html

https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/fields/2097.html

Diagrammi koostas Angela Puur

Okas- ja segametsavööndis on metsanduse osakaal suurem, sest nendel aladel puuduvad head põllumajandust soosivad viljakad mullad. Lehtmetsavööndis on mullad lehtede lagunemise tõttu huumuse rikkad ja see on põhjus, miks sealsed segametsad raiutakse maha ja haritakse põldudeks.

Metsandus maailma eri piirkondades

(Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, 2. osa, Avita 2005, lk 35)

Diagrammi koostas Angela Puur

Metsanduse on kõige suurem maakera lõuna poolkeral, kus asuvas suured vihmametsad (Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika). Austraalias on puude kasvuks liiga vähe sademeid, Okeaanias on puude jaoks liiga vähe kasvupinda, see on põhjuseks, miks nendel aladel on metsa osatähtsus kõige väiksem. Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus on paras temperatuur ja piisavalt sademeid, on metsade osatähtsus keskmine, sest nendel aladel taastuvad metsad aeglaselt.

Parasvöötme okasmetsad

Okaspuud Põhja-Ameerikas

Põhjapõdra kohastumused

Töö koostas Angela Puur

Tundrad

http://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/

Tundra (askabiologist.asu.edu)

Gröönimaa

https://www.thinglink.com/scene/762215031524818944
Töö koostasid K. Tõruke & A. Puur

         
                                                  Gröönimaa (taskutark.ee)

Polaaralade avastajad

Antarktika avastajad

Mitme organisatsiooni uuringute järgi võib Antarktise esmanägemise 1820. aastal omistada kolme järgneva laevakapteni meeskonnale: 

1. Fabian Gottlieb von Bellingshausenile (Eestis sündinud baltisaksa päritolu meresõitja ja Vene admiral)
2. Edward Bransfieldile (iiri päritolu Briti laevastikus teeniv kapten)
3. Nathaniel Palmerile (hülgekütt USA-st). 

Bellingshausen nägi Antarktist 27. jaanuaril1820, kolm päeva varem kui Bransfield ja umbes kümme kuud varem kui Palmer. Bellingshauseni ja Mihhail Lazarevi kahest laevast koosneva ekspeditsiooni liikmed nägid Antarktise ranniku jääväljasid umbes 32 km kauguselt.
Esimese dokumenteeritud maabumise Antarktisel sooritas John Davis 7. veebruaril 1821, kuid mõned ajaloolased kahtlevad selle sündmuse toimumises.

Fabian Gottlieb von Bellinghausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen (wikipedia.org)

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa – 25.jaanuar 1852 Kroonlinn)  oli baltisaksa meresõitja ja Venemaa admiral. Ta juhtis 1819-1821 Antarktika ekspeditsiooni ja oli üks kolmest Antarktikat esimesena näinud mehest.

Arktika avastamine 

Ametlikult peetakse esimesteks põhjapoolusele jõudjateks USA uurijaid Robert Edwin Pearyt ja Matthew Hensonit, kes väidetavalt jõudsid sinna eri ekspeditsioonidega 6. aprillil 1909. Siiski ei peeta teaduslikult tõestatuks, et ükski neist ekspeditsioonidest sinna tegelikult jõudis. Peary märkmed ei ole piisavalt täpsed ja Matthew Henson teatab oma memuaarides, et oli põhjapoolusel veidi enne ekspeditsioonijuht Pearyt ning kohtas teda seal. Ühiselt olevat tahetud klaarida, kes jõudis poolusele esimesena, kuid ilmselt jäi see välja selgitamata.

Jää- ja külmakõrb

Jää- ja külmakõrbe paiknemine

Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Arktiline külmakõrb (põhjapoolkeral) hõlmab suure osa Põhja-Jäämere saartest ning osa Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrite rannikualadest. Antarktika külmakõrb (lõunapoolusel) hõlmab enda alla kogu Antarktika mandri. 

           
Antarktis (wikipedia.org)                                       Arktika (kennislink.nl)

 Jää- ja külmakõrbe tunnused

• Kuiv kliima, sadmed langevad alla ainult lumena
• Polaaröö- ja päeva esinemine
• Valdavad ida tuuled
• Aasta läbi kõrgrõhkond
• Maismaal jääkilp, millest merre murduvad jäämäed
• Liigivaene elustik, elu rannikul ja meres
• Kogu aasta temperatuur alla nulli
• Igilumi ja-jää
• Virmalised
• Esineb 2 aastaaega

 

                      Jääkilp (wkipedia.org)                                               Virmalised (postimees.ee)

 Polaarala (wikipedia.org)