KOKKUVÕTE

Sellel aatal õppiseme me geograafias loodusvööndeid. Me saime teade mis need on, millised on nende iseloomulikud tunnused, mis tingimustes need tekivad ja väga palju muud. Minule pakkus kõige rohkem huvi vihmamets, sest sealne keskkond on väga värvikirev. Vihmametsas on taimed kordades suuremad ja värvilisemad, kui Eestis ja seal on palju rohkem loomi ka.

Mulle väga meeldis seda õpimappi koostada, sest see oli uus kogemus. Me õppisime ennast teistmoodi väljendama ja tegema tööd uues keskkonnas. Ma arvan, et ma sain tööga hästi hakkama, sest tänu sellele õpimapile jäid mul asjad paremini meelde.

Vihmametsade loomad

Töö koostas Kaidy T.

Savann & Vihmamets

Savann & vihmamets on töö mille koostasin koos Angela P. Kahoot keskonnnas. Kahoot on õpikeskond, kuhu saab moodustada erinevaid viktoriine ja siis hiljem neid lahendada. Töös Savann & vihmamets on erinevad küsimused savanni ja vihmametsa kohta. Mulle endale meeldis seda testi koostada, sest see oli üpriski lihtne.

Vahemeremaade taimestik

http://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/

Rohtlad

http://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/

Metsandus ja põllumajandusmaa osakaal Euroopas parasvöötme metsavööndis

https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/fields/2097.html

https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/fields/2097.html

Diagrammi koostas Angela Puur

Okas- ja segametsavööndis on metsanduse osakaal suurem, sest nendel aladel puuduvad head põllumajandust soosivad viljakad mullad. Lehtmetsavööndis on mullad lehtede lagunemise tõttu huumuse rikkad ja see on põhjus, miks sealsed segametsad raiutakse maha ja haritakse põldudeks.

Metsandus maailma eri piirkondades

(Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, 2. osa, Avita 2005, lk 35)

Diagrammi koostas Angela Puur

Metsanduse on kõige suurem maakera lõuna poolkeral, kus asuvas suured vihmametsad (Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika). Austraalias on puude kasvuks liiga vähe sademeid, Okeaanias on puude jaoks liiga vähe kasvupinda, see on põhjuseks, miks nendel aladel on metsa osatähtsus kõige väiksem. Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus on paras temperatuur ja piisavalt sademeid, on metsade osatähtsus keskmine, sest nendel aladel taastuvad metsad aeglaselt.